Esmalt saadaksin tervisi kõikidele kunstisõpradele. Alanud on masside balletietendus. Arusaadavalt viitan ainsale spordialale, kus sportijad naudivad hetke, kui nad palliga vastu pead saavad. Saan nüüd keskenduda jalgpalli MM-ile ning jälgida ennustustabelit. Nimelt tegime 4 semuga ennustusvõistluse alagrupimängude osas.
Õppetöö lõppes suure pauguga! Nimelt vihmasajus viimaselt eksamilt naastes purunes rattakumm tõelise kärgatusega. Tundsin end veidike ohtlikult ning klammerdusin rattaraami külge, kui suitsuvine tagakummist välja vihises. Vesine teepind ja meeletu kiirus olid põhjusteks, miks igapäevaselt mittevajaminevad sõiduoskused rakendasin. Olin justkui tagaajamisfilmi episoodis ja püüdsin pääseda ohutusse.
Üks päev sain aru, kust tulevad Euroopa põllumajanduse uued tegijad. Ühes loengus otsis õppejõud inglise keelset tõlget sõnale hernehirmutis ning ainus, kes vastata oskas pärines Doonau äärest. Kohast, kus mullad on mitmekesised; kõige viljakamad on tasandike mustmullad, kuigi enamik riigist on kaetud keskmise viljakusega pruunide metsamuldadega. Mägedes ja küngastel on mullad vähemviljakad. Haritud lugeja juba taipas, et räägin Rumeeniast.
Sir Alfred Joseph Hitchcock on tulnud minu unenägudesse lavastama. Tegemist siis mehega, kes loonud rea psühholoogiliselt sügavaid detektiivfilme ja freudistlike motiividega õudusfilme, millest ei ole puudunud kentsakas huumor. Võimalik, et lavastus oli kantud 1963nda aasta filmist ’Linnud’.
Minu lugu oli selline, et hirmutasin kanasid, kes oma pesasid kaitsesid. Asi oli selles, et tegime toas poistega muusikat (milline musikaalne andekus ilmnes: oskasin pilli mängida, kontrabass ja viiul libisesid sõrmede vahel harmooniliselt) ning kanad tulid õuest tuppa kuulama. See ajas mind närvi. Alati kui kanapreili üle toaläve oma krobulised koivad tõstis, jooksin õue. Alati ei jooksnud õue, tegin petekaid neile nagu hakkaksin õue tormama. Siis nad kimasid õue nägu hirmul – kanadel olid erinevad näod ja ilmed. Hirmutamine seisnes selles siis, et tüübid lidusid pesasid kaitsma (igal linnul oli seal 2 muna).
Teine episood oli selline, et käisin loomaaias ja mängisin tiigritega. See unenäo osa oli kantud enne magamajäämist uudisteportaali pealkirjast, kus M.Kaal kirjeldas raskusi loomaaia ellujäämisest. Siis õiendati minuga loomaaias, et ma ei võtnud süüa kaasa loomadele. Et mulle eeskuju näidata, oli Tiiu tulnud loomaaeda. Ja mida Tiiu tegi? Ta võttis taskust (!) süldi taolise olluski (sees saiakuubikud) ja viskas kassile (!) selle söömiseks. Üldsegi, kõik toitsid kassi koguaeg. Tõenäoliselt on kentsakas huumor lahtine sült Tiiu taskus ning freudistlik õudus väljendus kana hirmunud näol, kui ta jooksis perejätkamist kaitsma.
Selleks korraks lõpetaks.
Jätkan lõputöö kirjutamist ning olen peagi kodus. 19-25 juunil peatun kodus. Näeme!
Syndication