Ahoi internetikalad!

Hea blogisõber!

Värskeid mõtteid ja uusi pealehakkamisi soovin Sulle!

Aitäh kõikidele heade õhtusöökide, mõnusate koosviibimiste eest! Näeme peagi ning kordame kokkusaamisi.

Pean alustama sellest, et väike kõhuvalu, millega maadlesin ärasõidu hommikul, põgenes teadmatusse, sest tagasitee algus oli viimase peal. Kõhuvalu põhjuseks pean lugema Markko poolt toodud AS Viru Õlu toodangut. Niisiis, turvavöö tuli kinnitada äriklassis ning maandumise ajaks tuli ümberistuda kokpitti. Lisaks anti teeleminejale kaasa garantii tulevikus maksaarsti poole pöördumiseks – pudel veini. Tänud, Sauka! Saukast sai uus Rebecca (Fiona õe) omanik sellise avanguga. Neile, kel jäi pisut mõistmatuks, siis Rebecca on on turbomootoriga, valmistatud eritoodanguna ja kannab kaubamärki Fiat 126.

Maastrichti saabudes leidsin eest Mät’i, tavalisest jahedama kambri. “Suur Kristus, kuuma vett ei ole!” hõiskasin, kui pärast mõneminutilist kraanivee voolamist sai selgeks, et kuuma veega on lood nutused. Kaks mugavusprobleemi, mida lahendada. Samas, 20 päeva pärast tuleb asjad pakkida ja välja kolida ning usun, et seniks vanade eestlaste kombel elamine mulle hügieenimuresid ei põhjusta. Lisaks toetab teadmine, et enne lahkumist sai saunas ära käidud. Üldsegi, võib-olla sellepärast osad inimesed sõidavadki vanade autodega – need on primitiivsed võrreldes tänapäeva toodanguga, mis tähendab, et primitiivsuses on see võlu ja võimalus, et ajas tagasi rännata. Sama lugu on ka sooja veega. Nii ilusti põhjendasin, et see 20-päevane rännak jaheda vee saatel saab olema lust.

Ilm on nagu Hollandis – miinus kolm kuni viis ja õrn lumekirme. Selline lumetase oleks Edgarile õnnistuseks, sest sellest ei saa lumememmele isegi ülakeha voolida kokku.

Majandusraskused hakkavad Euroopast välja kolima. Kindlasti tekib küsimus, et kuidas minusugune, tagasihoidlike majandusteadmistega inimene, julgeb selliselt väita. Minu maailmas on see mõistagi lihtsustatud kujul. Nimelt, minu kodupoes on kanašnitsli hind viimase kahe kuuga tõusnud 80 senti. Sellega on minu praeguses maailmas väljakolimise kriteeriumid täidetud.

Viimane asi veel. Mu universaalne kaherattaline sõber on kujundatud talveilmadele vastavaks. Käiguvahetussüsteemi (jah, mul on käikudega ratas) kolmest käigust on saanud sujuvalt talvetingimustel üksainus käik. Sõna usaldus on saanud Batavuse (velo mark) kasutusajal uusi tähendusi. Hetkel, kui peaksin vastama küsimusele, kas sina usaldad oma jalgratast, vastaksin tõenäoliselt, et ma ei tea. Ja teisele küsimusele, kas näete usalduse kasvu lähiajal, vastaksin samuti, et ma ei tea. Batavus vaene häälitseb iga pedaalivajutusega, justkui oleks külmade ilmadega nohus.

Täna hommikuks oli sadanud uus õrn kiht lund. Sõites raamatukokku avastasin, et ma olin ainuke, kes sellise sügava lumega (5 cm) oli julgenud jalgratta selga turnida. Vereringele oli see turgutav, kui igas arvestatamas lumehunnikus (2cm) Batavus veidi perutas. Iseloomu tal on.

Tervitused kõikidele ja eraldi veel M-ile.
Peame sidet!

Kiire sissekanne, et teada anda, et minuga kõik hästi. Nädal eksamini ja külmkapp sai just pungile ostetud. Plaan on selline, et enam toast nina välja ei pane, kuni eksamipäeva hommikuni. Esmaspäeva hommikuni siis. Tegime siin Mätiga nalja isegi, et ostame krõpsu, pähkleid, õlut ja veini ning loobume trennist, päevavalgusest ja liikumisest. Omamoodi klooster, aga tagurpidi eesmärgiga. Et maailmast korjame sellised ebatervislikud asjad kokku ja kobime suletud uste taha koos nendega. Päris nii nukker ei ole meil seis, aga lähedal sellele, sest graafik on umbes 1h magamist ja 3h õppimist ja nii 24/7. Vaatame, kas selline asi töötab. 

2 nädala pärast olen kodus. Näeme.

Kui keegi on unenägude seletamise raamatust võimeline välja lugema, mida minu unenägu tähendas, minu väike Nobel tuleb sulle!

On asju, mida ma veel ei mõista.

1. Inimesed käivad jalanõudega toas ringi. See on tavaline ja iseenesest mõistetav. Kui esimest korda läksin Goncalo poole ja jalanõud jalast korjasin, vaatas ta mind sellise näoga, et sain aru, et oled ikka kaugelt Idast, kellele on tavaline porised kummikud ukse taha jätta, ja siis tallanahakadeni jalad puhtaks kraapida mati peal. Aga jah, see jalanõude värk on veider. Samas, kui Mat käis Barcelonas ja kohtud sealsete eestlastega ning neile külla läks, siis sel ajal kui ta aru sai, et teised olid sokkis ja lippasid ringi oli ta saanud juba 343 pilku, et kutt, miks sul siiani king jala küljes on.

2. Deodorantidest. Ei minu pea ei võta, miks peab seda aerosooli nii palju pihustama omale. Sellega seoses on kolm asja. Esimene juhtum oli siis, kui ma eksisin üldtunnustatud printsiibi vastu, et isikliku hügieeni kohta käivad naljad ei ole naljakad. Läksime eksamile ning juhuslikult kohtusin poisiga, kes läks samale eksamile. Hüppasime enne poest läbi, et juua ja šokolaadi osta. Tema ostis samuti kaks aerosool-deodaranti. Küsisin, et kas sa arvad, et eksam tuleb nii raske, et kaks ostad. Selle peale vaikus ja läbikukkunud naljamehe tiitel taskus.
Teine sündmus oli see, kui enne meie kossumängu algas väikeste tüdrukute kossumäng. Seal oli ühel plikal deodorant kotis ja terve võistkond jalutas tema eest mööda ning siis ta pihustas seal kõikide kaenla alla materjali higistamsie vastu. See tegi mulle suurt nalja. Kuni hetkeni, mil mu oma tiimi tüüp endale väljaku ääres seda pihustas. Mõtlesin, et okei, ju siis su lõhn oli imelik. Aga kokkuvõttes - deodorant on moes.

3. Üks tüüp tuli mulle trenni ja kahe harjutuse vahepeal läks koti kallale, et küpsiseid võtta ja süüa. Natuke rohkem, kui lihtsalt imelik.

4. Ratta esikumm on tühi. Ajab vihale, et peab tegelema mingite teisejärguliste asjadega. Samas, ega ei ole seda ratast eriti usaldanud ka kunagi, sest iga päev teeb mingi asi tal erinevat häält kui eelmine päev. Aga üsna ohtlik värk sellesmõttes, et kui ratas veab alt ning sa pead kuskil olema mingil kellaajal. Tahtsin näidata, et nüüdsest elan üsna ohu piiri peal (sest täispumpamine on tõenäoliselt ajutine lahendus).

Need asjad olid südame peal.